Vaadates oma varasemaid blogipostitusi avastasin, et pidin tihti pikkade ooteaaegade pärast vabandama, sest polnud midagi üleslaadinud juba kaks nädalat. Siin ma nüüd olen, kolm aastat hiljem uut postitust kirjutamas ning ilmselt jällegi luban ennast parandada ja hakata tihedamini pildistama. Vabandust! Aga hoides siiski rõhku selle blogi peamisel eesmärgil, siis Siim laenas mulle Sony a7sIII kaamerat ning kuna mul oli ainult üks õhtu selle kasutamiseks, pidin kiirelt härjal sarvist haarama ja pildistama minema. Ütleme nii, et mulle, kes ma olen harjunud oma tagasihoidliku Nikoni kaamera ja Tamroni objektiiviga , siis Sony ja selle 28-135 objektiiv olid mulle täiesti võõras maailm. Nende päriselt tundma õppimiseks vajaksin ma rohkem aega, aga esmane hinnang on, et see oli võimas. Olin nagu laps kommipoes. Ma polnud varem kasutanud objektiivi, mille pealt saab selle ava suurust keerata ning see oli nii mõnus. Aga eks pildid räägivad kaamera ja objektiivi eest ning nende headuse os...