Otse põhisisu juurde

30.07 Uue kaamera testimine

Tsau, Natu siin. Eile täitus minu kauaaegne unistus ja ma sain endale peegelkaamera(NikonD3200) ning nüüd saan ma oma hobile tuule alla ehk saan hakata arenema Nikon coolpix s2700 tasemelt edasi ja teie saate mu arengut jälgida siit blogist.

Eile sai juba pisut plõksitud, ning täna toimus juba korralikumalt piltide tegemine ja kaamera testimine. Tegin ligi 700 pilti ning enda lemmikuid jagan ka teiega.














 


Räägin selle blogi eesmärkidest ka. Sellesse blogisse kavatsen panna pilte, kui käin kuskil huvitavas kohas või, siis kui on tekkinud ilusaid pilte, mida tahaksin teiega jagada. Kindlasti ma ei pane lihtsalt pilte vaid kirjutan ka natuke teksti juurde, sest mulle meeldib ka väga kirjutada, aga siia kirjutaksin, näiteks mida ma arvan kohast, kus ma käisin vms. Tõenäoliselt postitan ka kunagi lähitulevikus oma arvustuse Nikon D3200'st, ja kui kellelgi on küsimusi, siis küsige ja proovin vastata ning, kui ma vastust ei tea, siis üritan otsida vastuse.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

12.07 8000 sõna

07.08 Ulila suveaed

Üleeile käisin rattaga Ulila suveaias ja kuna Karoli elab Ulilas, siis ta otsustas käigu pealt kaasa tulla. Alguses, ma mõtlesin, et sõidan Ulilasse jube tore onju, aga kui ma sõitsin, siis ma sain aru, mida ma teen. See tee oli umbes 13-14 km pikk, aga kui sa täpselt ei tea, kuhu sa sõidad, siis see on jube pikk ja lõputu teekond, aga kui kohale jõuad, siis mõtled et ei olnud ju pikk tee, et miks ma juba varem Uilasse sõitnud pole. Omal ajal ülipopulaarne Ulila suveaed on umbrohtu kasvanud ja maha jäetud. 1970ndate aastate keskpaigas oli suveaed kontsertide ajal rahvast tulvil, inimesed tulid kohale ümbruskonnast, Tartust ja kaugemaltki.  Sulev Nigul hakkas suveaeda looma kaks päeva enne 1961. aasta jaanipäeva. Siin kasvas 149 puuliiki ning oli 200 roosiga rosaarium. Olid bassein ja purskkaev. Pargist leiad ka mälestuskivi.  Muideks, kui te mängite Geopeitust, siis seal on üks punkt ja tänu sellele, saingi mina teada, mis koht on Ulila suveaed. Ma pika

26.05 Koolikiusamine ja mina

Kui ma ütlen, et ma olen koolikiusamise ohver olnud 9 aastat oma elust, siis ma ei oota, et kellelgi oleks minust kahju, vaid ma tahan, et keegi saaks minu loost õppida.  Terve oma põhikooli kannatasin ma nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all hoolimata sellest, et minu kool oli kiusamisvaba kool. Kas siinkohal loevad tiitlid või tõde? Mul on hea meel, et pärast neid aastaid on mul õnnestunud leida kool, mis tõesti on kiusamisvaba.                                                                              Foto: Karoli Luige Siiamaani jälitavad mind need kummitused, kui tänaval endine klassikaaslane pöörab pea mind nähes või kui kuskil peol tutvustab endine klassivend mind sõnadega "See on Natali. Kõik kiusasid teda põhikoolis, aga keegi ei tea miks". Mõeldes sellele ajale tagasi ei tule mul esmalt meelde mitte inimesed, kes mind otseselt kiusasid, vaid õpetajad, kes vaatasid pealt, aga ei teinud mitte midagi. Sellel ajal ei teadnud mina ja mu ema, et koo