Olen olnud juba pikemat aega eemal ja tegelenud loovtöö ning lihtsalt olemisega.Pildistamisest olen olnud mõnda aega eemal ja kaamera kätte võtnud ainult mõne kooli ürituse jaoks, millest viimase pilte võib märgata instagrammis. Ja panen teile ka siia paar pilti.
Jõulude ajal võtsin ka hetkeks kaamera kätte ning plõksisin midagi enne kui töö Katile üle andsin. Tegin välguga pilte, kuna kodus oli pisut hämar ning kuna mu välk jääb vahepeal kauemaks mõtlema siis sai pildist Katist selline pilt:
Ja kui juba panemiseks läks, siis panen ka pildi mis pidi eelnevast tegelikult tulema.
Iga aasta suve alguse poole on meie tiigil ka pardid, keda ma eelmine aasta püüdmas käisin. Ma isegi ei mäleta, miks ma tookord sellest pilte ei pannud. Võib-olla polnud pilte kas piisavalt või ei tundunud need tookord head.
Järgmise pildiga, mille tegin eelmisel suvel, kui ma jälle Karoli pool Ulilas klaaserdasin, tean kindlalt, et postitust ei tulnud, kuna pilte ei ei tulnud nii palju, et oleksin tahtnud seda postitada. Kuigi on sellest sarjast mitu pilti olemas mu teisel instagrammi kasutajal @n_photos.
Viimaseks panen pildi Horvaatiast Senj'ist, mille unustasin eelmine kord panna ning kuna kahtlen, kas midagi veel Horvaatiast tuleb, siis panen selle nüüd. Kuna Horvaatias läheb tegelikult vara pimedaks, siis sain õhtul nii mitmeidki erinevaid katsetusi teha erinevate režiimidega.
Issand, mul on preagu tõesti hea tuju. Blogi kirjutamine ja tegemine võib küll olla väsitav ja kõike muud, aga peale väikest pausi on selle tegemine jälle nii mõnus. Paned hea Eesti muusika taha ja kõik on imeline :D
Igatahes ma tahaks kõiki tänada, kes need poolteist aastat minuga on olnud. Vanasti ma mõtlesin, et need blogijad, kes oma lugejaid selle eest tänavad, et nad tekitavad sooja ja hea tunde - bluffivad, sest nad isegi ei tea ju, kes neid loevad ning eriti kui nad ei kommenteeri. Aga praegu ma tean, et alati kui ma tulen blogerisse ja näen, kuidas mind nii Eestist, kui ka mujalt klikitakse, teeb tuju alati paremaks ja kui ma tean, et kui keegi mind ei kuula siis teie ikka "kuulate." (See kõlas väga deepilt :D)
Jõulude ajal võtsin ka hetkeks kaamera kätte ning plõksisin midagi enne kui töö Katile üle andsin. Tegin välguga pilte, kuna kodus oli pisut hämar ning kuna mu välk jääb vahepeal kauemaks mõtlema siis sai pildist Katist selline pilt:
Ja kui juba panemiseks läks, siis panen ka pildi mis pidi eelnevast tegelikult tulema.
Iga aasta suve alguse poole on meie tiigil ka pardid, keda ma eelmine aasta püüdmas käisin. Ma isegi ei mäleta, miks ma tookord sellest pilte ei pannud. Võib-olla polnud pilte kas piisavalt või ei tundunud need tookord head.
Järgmise pildiga, mille tegin eelmisel suvel, kui ma jälle Karoli pool Ulilas klaaserdasin, tean kindlalt, et postitust ei tulnud, kuna pilte ei ei tulnud nii palju, et oleksin tahtnud seda postitada. Kuigi on sellest sarjast mitu pilti olemas mu teisel instagrammi kasutajal @n_photos.
Viimaseks panen pildi Horvaatiast Senj'ist, mille unustasin eelmine kord panna ning kuna kahtlen, kas midagi veel Horvaatiast tuleb, siis panen selle nüüd. Kuna Horvaatias läheb tegelikult vara pimedaks, siis sain õhtul nii mitmeidki erinevaid katsetusi teha erinevate režiimidega.
Issand, mul on preagu tõesti hea tuju. Blogi kirjutamine ja tegemine võib küll olla väsitav ja kõike muud, aga peale väikest pausi on selle tegemine jälle nii mõnus. Paned hea Eesti muusika taha ja kõik on imeline :D
Igatahes ma tahaks kõiki tänada, kes need poolteist aastat minuga on olnud. Vanasti ma mõtlesin, et need blogijad, kes oma lugejaid selle eest tänavad, et nad tekitavad sooja ja hea tunde - bluffivad, sest nad isegi ei tea ju, kes neid loevad ning eriti kui nad ei kommenteeri. Aga praegu ma tean, et alati kui ma tulen blogerisse ja näen, kuidas mind nii Eestist, kui ka mujalt klikitakse, teeb tuju alati paremaks ja kui ma tean, et kui keegi mind ei kuula siis teie ikka "kuulate." (See kõlas väga deepilt :D)
Kommentaarid
Postita kommentaar