Vaadates oma varasemaid blogipostitusi avastasin, et pidin tihti pikkade ooteaaegade pärast vabandama, sest polnud midagi üleslaadinud juba kaks nädalat. Siin ma nüüd olen, kolm aastat hiljem uut postitust kirjutamas ning ilmselt jällegi luban ennast parandada ja hakata tihedamini pildistama.
Vabandust!
Aga hoides siiski rõhku selle blogi peamisel eesmärgil, siis Siim laenas mulle Sony a7sIII kaamerat ning kuna mul oli ainult üks õhtu selle kasutamiseks, pidin kiirelt härjal sarvist haarama ja pildistama minema. Ütleme nii, et mulle, kes ma olen harjunud oma tagasihoidliku Nikoni kaamera ja Tamroni objektiiviga, siis Sony ja selle 28-135 objektiiv olid mulle täiesti võõras maailm. Nende päriselt tundma õppimiseks vajaksin ma rohkem aega, aga esmane hinnang on, et see oli võimas. Olin nagu laps kommipoes. Ma polnud varem kasutanud objektiivi, mille pealt saab selle ava suurust keerata ning see oli nii mõnus. Aga eks pildid räägivad kaamera ja objektiivi eest ning nende headuse osas saate ise otsustada.
Minu imeilusaks modelliks oli Kädi, kelle veenmine võttis küll kaua aega ja kõnet tema emale, kuid siiski õnnestus mul ta ratta peale haarata ning kodulinna peale vedada. Suurest armastusest Tartu vastu üritasin fotodele püüda võimalikult palju selle ilust ning mul on tunne, et sain sellega isegi täiesti hästi hakkama.
Nagu vanemad jälgijad ilmselt märkasid, siis blogi on saanud ka mõned uuendused ning see hõlmab endas ka nime. Nimest Natu pildistamas on saanud Natali kaameraga, sest sees oli tunne, et olen pisut vanemaks kasvanud (Natuks võib mind endiselt kutsuda). Valdavalt on siiski kõik sama ning mina olen endiselt mina. Kui keegi soovib minuga pildistama minna, siis kirjutage mulle Facebooki ning võtame selle seikluse ette.
Lõpetuseks veel pilt, mille tegin Ruti ja meie koera Pippaga. Siinkohal mainin veel, et alati tasub jälgida minu fotograafia Instagrammi kontot(n_photos), sest sinna lisan pilte pisut väiksemate viivitustega.
Vabandust!
Aga hoides siiski rõhku selle blogi peamisel eesmärgil, siis Siim laenas mulle Sony a7sIII kaamerat ning kuna mul oli ainult üks õhtu selle kasutamiseks, pidin kiirelt härjal sarvist haarama ja pildistama minema. Ütleme nii, et mulle, kes ma olen harjunud oma tagasihoidliku Nikoni kaamera ja Tamroni objektiiviga, siis Sony ja selle 28-135 objektiiv olid mulle täiesti võõras maailm. Nende päriselt tundma õppimiseks vajaksin ma rohkem aega, aga esmane hinnang on, et see oli võimas. Olin nagu laps kommipoes. Ma polnud varem kasutanud objektiivi, mille pealt saab selle ava suurust keerata ning see oli nii mõnus. Aga eks pildid räägivad kaamera ja objektiivi eest ning nende headuse osas saate ise otsustada.
Minu imeilusaks modelliks oli Kädi, kelle veenmine võttis küll kaua aega ja kõnet tema emale, kuid siiski õnnestus mul ta ratta peale haarata ning kodulinna peale vedada. Suurest armastusest Tartu vastu üritasin fotodele püüda võimalikult palju selle ilust ning mul on tunne, et sain sellega isegi täiesti hästi hakkama.
Nagu vanemad jälgijad ilmselt märkasid, siis blogi on saanud ka mõned uuendused ning see hõlmab endas ka nime. Nimest Natu pildistamas on saanud Natali kaameraga, sest sees oli tunne, et olen pisut vanemaks kasvanud (Natuks võib mind endiselt kutsuda). Valdavalt on siiski kõik sama ning mina olen endiselt mina. Kui keegi soovib minuga pildistama minna, siis kirjutage mulle Facebooki ning võtame selle seikluse ette.
Lõpetuseks veel pilt, mille tegin Ruti ja meie koera Pippaga. Siinkohal mainin veel, et alati tasub jälgida minu fotograafia Instagrammi kontot(n_photos), sest sinna lisan pilte pisut väiksemate viivitustega.
Kommentaarid
Postita kommentaar