Otse põhisisu juurde

20.09 Üks armas perekond

Alustuseks vabandan, et kirjutan vaid nädalavahetustel, aga mul pole nädala sees aega, sest kool võtab suure osa vabast ajast. Igatahes käisin eelmisel nädalavahetusel ühte ülimalt armsat ja toredat perekonda pildistamas. Fotosessioon toimus botaanikaaias ja ma ise jäin tulemusega rahule, see oli siiski minu esimene tellimustöö. Aitäh, Maret!








Kui Maret mulle kirjutas, et kas ma teeksin tema perest pilte, siis ma olin väga üllatunud, aga koheselt nõus. Käisin botaanikaaias enne sessiooni uudistamas, millised võttekohad oleksid parimad, sest ma polnud endas päris kindel. Kui me juba kokku saime, et pilte teha, siis hirm kadus koheselt.

Ma olen väga õnnelik, selle võimaluse üle ja see oli hea kogemus, mis õpetas, et ma oleksin endas kindlam, prooviksin põnevaid asju ja mõtleksin piirideta.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

12.07 8000 sõna

26.05 Koolikiusamine ja mina

Kui ma ütlen, et ma olen koolikiusamise ohver olnud 9 aastat oma elust, siis ma ei oota, et kellelgi oleks minust kahju, vaid ma tahan, et keegi saaks minu loost õppida.  Terve oma põhikooli kannatasin ma nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla all hoolimata sellest, et minu kool oli kiusamisvaba kool. Kas siinkohal loevad tiitlid või tõde? Mul on hea meel, et pärast neid aastaid on mul õnnestunud leida kool, mis tõesti on kiusamisvaba.                                                                              Foto: Karoli Luige Siiamaani jälitavad mind need kummitused, kui tänaval endine klassikaaslane pöörab pea mind nähes või kui kuskil peol tutvustab endine klassivend mind sõnadega "See on Natali. Kõik kiusasid teda põhikoolis, aga keegi ei tea miks". Mõeldes sellele ajale tagasi ei tule mul esmalt meelde mitte inimesed, kes mind otseselt kiusasid, vaid õpetajad, kes vaatasid pealt, aga ei teinud mitte midagi. Sellel ajal ei teadnud mina ja mu ema, et koo

07.08 Ulila suveaed

Üleeile käisin rattaga Ulila suveaias ja kuna Karoli elab Ulilas, siis ta otsustas käigu pealt kaasa tulla. Alguses, ma mõtlesin, et sõidan Ulilasse jube tore onju, aga kui ma sõitsin, siis ma sain aru, mida ma teen. See tee oli umbes 13-14 km pikk, aga kui sa täpselt ei tea, kuhu sa sõidad, siis see on jube pikk ja lõputu teekond, aga kui kohale jõuad, siis mõtled et ei olnud ju pikk tee, et miks ma juba varem Uilasse sõitnud pole. Omal ajal ülipopulaarne Ulila suveaed on umbrohtu kasvanud ja maha jäetud. 1970ndate aastate keskpaigas oli suveaed kontsertide ajal rahvast tulvil, inimesed tulid kohale ümbruskonnast, Tartust ja kaugemaltki.  Sulev Nigul hakkas suveaeda looma kaks päeva enne 1961. aasta jaanipäeva. Siin kasvas 149 puuliiki ning oli 200 roosiga rosaarium. Olid bassein ja purskkaev. Pargist leiad ka mälestuskivi.  Muideks, kui te mängite Geopeitust, siis seal on üks punkt ja tänu sellele, saingi mina teada, mis koht on Ulila suveaed. Ma pika